Naistepäevapüha tekkelugu
Naistepäev ehk rahvusvaheline naistepäev on 8. märtsil tähistatav tähtpäev, mille eesmärk on meenutada naiste võitlust võrdõiguslikkuse eest ning tuletada meelde nende sotsiaalset, poliitilist ja majanduslikku rolli ühiskonnas. Selle püha ajalugu ulatub tagasi 19. sajandi lõppu ja on seotud naiste võitlusega hääleõiguse ja võrdõiguslikkuse eest.
1908. aastal toimus USA-s esimene miiting, millega protesteeriti soolise ebavõrdsuse vastu ja nõuti naistele valimisõigust. Aasta hiljem, 28. veebruaril 1909, peeti New Yorgis esimene rahvusvaheline naistepäev, mille korraldas Ameerika Sotsiaaldemokraatlik Partei. Sellel miitingul oli naistele õigus tööle, haridusele ja hääletusõigus.
Järgnevatel aastatel korraldati erinevates Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides edaspidigi manifestatsioone ja miitinguid, kus postuleeriti naiste õigusi ja meenutati nende rolli ühiskonnas. 1910. aastal otsustati Kopenhaagenis toimunud rahvusvahelisel konverentsil kehtestada rahvusvaheline naistepäev, mida pidi tähistama igal aastal 8. märtsil.
1917. aastal tähistati Venemaal rahvusvahelist naistepäeva naiste streigipäevana. Sel päeval tulid naised Peterburi tänavatele, nõudes paremaid töötingimusi ja valimisõigust. See streik aitas kaasa Oktoobrirevolutsiooni puhkemisele.
Pärast Teist maailmasõda muutus naistepäev paljudes Ida-Euroopa riikides riigipühaks ja 1975. aastal tunnistas ÜRO seda rahvusvaheliseks naistepäevaks.
Täna tähistatakse üle maailma rahvusvahelist naistepäeva. Erinevates riikides korraldatakse meeleavaldusi, konverentse, näitusi ja muid üritusi, et meenutada naistele võitlust võrdõiguslikkuse eest ning kutsuda üles tegema edasisi muudatusi naiste olukorra parandamiseks ühiskonnas.
Tasub rõhutada, et vaatamata edusammudele võrdõiguslikkuse eest võitlemisel, võitlevad paljud naised maailmas endiselt diskrimineerimise, vägivalla ja ebavõrdse kohtlemisega töökohal või eraelus. Seetõttu tuletab naistepäev meelde, et võitlus võrdõiguslikkuse ja väärika kohtlemise eest.
Vaata meie tooteid naistele siin